Blogi uus aadress

Friday, January 27, 2017

Arvamusreede, 1/17: Refleksiivselt raamatublogimisest

Tere hommikust, kallid raamatusõbrad!

Alustan sel aastal uue igakuise sarjaga "Arvamusreede". Juttu tuleb ikka kirjanduse ja blogimise teemadel ning rõõmustan teie kommentaaride ning arvamuste üle käsitletavatel teemadel.

Täna jagan oma kogemusi ning tähelepanekuid raamatublogimise tegevusest - miks, millest, kuidas ja kellele õigupoolest  raamatublogi kirjutada?

Miks raamatublogida?
Teemablogi luuakse enamasti, et aktiivse hobiga veelgi aktiivsemalt tegeleda ning selle tulemusi ka teistega jagada. Samuti on huvitav avastada, kes arvamust jagab või ei jaga. Raamatusõbrad loovad raamatublogisid, fotosõbrad fotoblogisid, reisisõbrad reisiblogisid.
Alustamine on võib-olla raske - kuidas kirjutada loetud raamatust? Millest ja kellele kirjutada? Kohe seletan allpool. Esimene samm on julgust koguda ning hea blogi nimi välja mõelda. Ja siis muudkui pihta hakata ;-)

Mina loen palju ja hea meelega ning jagan hea meelega muljeid ja vahetan raamatuid. Otsustasin 2009. aastal, kui Saksamaale kolisin ja kirjandusteaduse magistriõppesse astusin, lugemisprojekti alustada, sest siin on võimalik väga odavalt kasutatud raamatuid tellida ning neid ka raamatukogust laenutada. Siiani on ilmunud pea kolmsada postitust, neist 37 käsitlevad mulle muljet avaldanud filme. 2015 ja 2016 olid mu produktiivsemad aastad, sest töötasin aktiivselt blogi kallal ning postitasin regulaarselt, ühtegi nädalat vahele jätmata. 2015. aasta maikuus hakkasin blogipostitustele pilte lisama - usun, et see muudab lugemise mõnusamaks ning postituse "ilusamaks".

Tublid seitse aastat hiljem olen ma blogiga üpris rahul ja usun, et jätkan seda ka järgmised seitse aastat :-)


Millest kirjutada?
Eks ikka loetud raamatutest, tihti kajastatakse koolis läbivõetut, mõnikord seatakse teatud eesmärgid - Facebookis on ka näiteks olemas lugemise väljakutse grupp erinevate teemadega, mis aasta jooksul läbi võetakse, ning näiteks kirjastus "Varrak" peab igakuiset ühislugemise üritust, samuti Facebookis.

Minu eesmärk selle blogi lehtedel oli algselt läbi lugeda Le Monde'i maailmakirjanduse saja parima raamatu nimekiri ning kui olin sellega mäele saanud, alustasin Nobeli kirjanduspreemia laureaatide lugemist. Hetkel olen lugemisega jõudnud aastani 1947 - järk-järgult ilmub loetu blogis.



Kellele kirjutada?
Üldisemalt igaühele, kes raamatute vastu huvi tunneb, kuid olen ka näiteks tähele pannud, et teatud aegadel otsitakse koolikirjanduse kohta infot internetist ning on selle kaudu jõutud minu blogi lehtedele. Lihtsaim on alustada kirjutamist emotsionaalses võtmes ning üritada seejärel samm-sammult pragmaatilist-informatiivset sisu lisada.

Mingis kontekstis kirjutatakse tegelikult alati vaid iseendale - mina kirjutan neist aspektidest, mis mulle lugejana huvi pakuksid ning üritan loetud materjalile läheneda samaaegselt pragmaatilise ning emotsionaalse pilguga. Olen tudeng, teadlne, kuid ka lihtsalt raamatuhuviline ja üritan kõik nendesse rollidesse kuuluva lugeja huvid igasse postitusse paigutada.

Blogimisel lugejaskonnale on tähtis regulaarne kirjutamine. Huvi käsitletud raamatute vastu on keerulisem analüüsida: teatud klassikutest lugeda on alati põnev, uutest romaanidest on konteksti vähesuse tõttu mõnikord, kuid mitte alati keerulisem objektiivselt rääkida. Üritan oma blogis säilitada tasakaalu uuema ja vanema vahel, kuid käsitlen hetkel vaid kirjandust 20. ning 21. sajandist - ühest küljest Nobeli nimekirja mõjutuste tõttu; teisest küljest, sest vanemad klassikud said saja raamatu nimekirja kaudu juba käsitletud.



Isiklikud mõjutused
Minu jaoks isiklikult on mõnikord emotsionaalsetel põhjustel keeruline ühest blogi struktuuri järgida - mõni raamat on vaid Nobeli pälvimise tõttu nimekirjas ning väärib teatud kultuuriloolistel põhjustel mainimist; mõnel autoril on olnud huvitav elu, mille detailid tihti ära märgin; mõni romaan või figuur avaldab väga muljet ning satub sellega konkreetse blogi keskmesse.

Kirjutan küll alati lühidalt autorist, tema tuntumatest raamatutest ning seejärel teose taustast, ilmumisloost ning seejärel põhiteemadest ja sisust, kuid täiuslikku tasakaalu nende aspektide vahele ilmselt ei ole ega tule, sest raamatud on niivõrd erinevad. Kirjandusteadlasena üritan küll laskuda teatud voolude ning sündmuste ja autorite omavahelise mõjutamise konteksti, kuid kui raamat ise pole huvitav, ei anna huvitava konteksti kirjeldamine blogile eriti juurde.


Hea raamatublogi võiks minu subjektiivsest seisukohast sisaldada lühikest infot autori kohta - eluaeg, päritolu, tuntumad teosed; seejärel võiks olla lühitutvustus loetud teose kohta ning siis mõtted sisu kohta.

On piisavalt emotsionaalse lugejaaspektiga piiratud blogisid, mis annavad vaid romaani, autori, lehekülgede arvu, ning seejärel oma arvamuse romaani kohta - kuid isiklikult leian, et on tähtis tuua lugejateni kõigepealt kontekst ja faktid ning keskenduda siis sisule. Kui teose sisu on kesine ning ei paku huvi, tutvustan vähemalt kaalukat autorit ning põhjendan tema "väärtust" ning kui sisu on paeluv ja huvitav, tunnen nagunii autori ning tema tausta vastu huvi.


Oluline on üritada läheneda raamatule objektiivsest seisukohast: autori vanus, päritolu, poliitiline kuuluvus, sotsiaalne kuuluvus ning kuuluvus kirjanduslikesse ringkondadesse võib loomingut paljus mõjutada; samuti võib autori varajane looming räigelt erineda hilisest. Ühe halva kogemuse tõttu pole tarvis autorist täielikult loobuda - kuid üks ülihea romaan ei tähenda automaatselt, et teised on samuti suurepärased.


Kuidas teile tundub, kas lugemispäeviku pidamine soodustab lugemisharjumuse säilimist ja püsivust? Kas raamatublogi vorm ja sisu on sama tähtsad, kui autentse lugemiselamuse emotsionaalne kirjeldamine?

Jään huviga teie mõtteid ootama.

Järgmine arvamusreede saabub nelja nädala pärast, 24. veebruaril.

Kaunist nädalalõppu!

4 comments:

  1. Huvitav tähelepanek, et mis peaks heal lugemisblogil olema. Minu raamatublogil puudub igasugune autori tutvustus. Kui see on olemas, siis täiesti kogemata ja ühelauseline.
    Miks? Sest ma analüüsin raamatut, ainult raamatut ja ma ei pretendeeri millelegi muule. Ma ei mõtle, mida autor seda kirjutades mõtles, mida ta tundis, miks ta tundis, et ta oli sõjas, et tal on vaimuhaigus, et ta koges üht, teist ja kolmandat asja enda elus. Ma tahan, et raamat puudutaks mind ainult ühe teosena, ning kõik muu on ebavajalik infomüra. On inimesi, keda köidavad kirjanike elulood ja see on tore, aga päeva lõpuks saab inimene ise järgi uurida, kui talle raamat või arvustus meeldib. Milleks kõik need detailid sisse suruda?

    Kui inimesel endal on huvi olemas ja siis ta kirjutab, saan ma aru. Kuid lugejat ei pruugi see huvitada. Lugejat huvitab arvamus raamatust. Minu arust tuleks kunst ning kunstilooja üksteisest lahus hoida, sest see soodustab eelarvamuste jms teket. Kui ma tean kinos filmi vaadates näitlejate kohta liiga palju detaile, siis nad pole minu jaoks rollis enam nii usutavad. Ma hakkan mõtlema muudele asjadele, mis pole seotud looga.

    Seega arvan, et on natuke kitsarinnaline väita, mis peaks olema ühel heal raamatublogil. See kõlab justkui nii, et hea raamatublogi on sarnase kondikavaga nagu minu oma. Mina näiteks ei arvagi, et mul on kõrgtasemel raamatublogi, kindlasti on palju paremaid. Aga ma naudin kirjutamist ning inimesed loevad.

    Raamatublogi võib olla hea ja kvaliteetne ka ilma autori eluloota. Ausalt.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Tere, ning aitäh kommenteerimast. Kindlasti on erinevaid struktuure "hea" raamatublogi jaoks, mispärast lisasin, et tegu vaid minu arvamusega. Isiklikult loen hea meelega veidi autori eluloost, ja olen Sinuga täiesti nõus, et teatud faktid võivad ka kunstnike ning muusikute puhul muuta inimese hoopis ebasümpaatsemaks - kuid siiski leian isiklikult, et veidi on autori kohta huvitav teada. Kuid need lõigud on raamatu analüüsist nii visuaalselt kui sisuliselt eraldatud ja otseselt raamatu lahkamisse ma neid ei kaasa ega ei kaasaks.

      Loen ka hea meelega raamatublogisid, kus "ainult" raamatust juttu, kuid lisan selle arvamuse ajel oma postitustess veidi lisainfot. Muidugi võib need detailid lugemata jätta ja "ainult" raamatust rääkida :-)
      Kõike kaunist!

      Delete
  2. Tere jälle.

    See tõstatab tegelikult huvitava küsimuse, kuna panid sõna ''ainult'' jutumärkidesse.

    Minu arust teos ise juba väljendab enda ajastu vaimu, ideaale ja sotsiaalseid probleeme (kui neist on raamatus kirjutatud). Autori eluloo või elamistingimuste kohta lugemine vaid kas kinnitab või lükkab need ümber (et kas ja kuidas tema elu romaani mõjutas). Selles osas ma arvan tõesti hetkese seisuga, et on võimalik ''ainult'' raamatut analüüsida.

    Päeva lõpuks on tegu vist ikkagi isikliku eelistusega, et kas tuua autori elu ja raamatuga paralleele või mitte. Kas eraldada autori elu raamatust või mitte.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Nüansid kahjuks veidi valesti mõistetud. Kasutasin sõna ainult, sest paremat pähe ei tulnud, kuid ei tahtnud jätta muljet, et arvan sedalaadi blogidest kuidagi halvemini.
      Autori elulool ei peagi suurt raamatu sisuga pistmist olema. Minu jaoks on see lihtsalt huvitav taustinformatsioon, millest sisu analüüs ei sõltu. Pigem on viga autori biograafia põhjal sisu kohta eeldusi teha. Kuid mind isiklikult huvitab ka, kelle romaani hetkel loen. Kena on blogist seda infot lühivormis kätte saada. Kuid seda võib ka muidugi hiljem ning vaid huvi korral vikipeediast või lausa korralikult leksikonist lisaks lugeda.

      Raamatut on kindlasti võimalik sisuliselt analüüsida täiesti kontekstiväliselt. Saksa kirjanduse erialal nimetatakse seda näiteks tekstiimmanentseks analüüsiks :-)

      Delete